Keelesuvede edevuseleek

VILLEM SAKSPERE

Möbiuse Leht, 13. veebruar 1918
Kolmas, pahandatud ja õiendatud trükk
raamatus: A. Itskok. "Algus on otsas", Maalehe Raamat 1998

Tänavu oli see Rootsi linn Jokkmokk, kus iga-aastast ilmatumat üleilmset edevuse mokalaata peeti. Harilikult südasuvine ettevõtmine nihutati talvele ilmasõja tõttu. Eesti keelt esindasid 3. veebruari keelepilgaril allakirjutanu käealune, nimekaardil AIN OTSE, ESTONIA, allakirjutanu ise, visiitkaardil AJALOOSOOLAJA, variisik A. Itskok, liikmekaardil kodanikunimi Koksti, A., ning eestlannast suurvälismaaomanik Kreeta Karbu Kreetalt, piltkaardil MAADAAM. Selle sajandi kaheksateistkümnendamal keelepeol ei keelatud keelt näidata, kanda ega peksta. Pidulisi koguni keelitati keelt teritama. Isegi väänata tohtis, ainult mitte välja.

Keelekastet suures saalis, kus keelelisi saalis, keel vestil, oli lausa kastide kaupa. Joodi vett, mis indoneesia keeli on air, mis inglise keeli tähendab õhku. Söödi kurki, mis tšehhi keeles on okurka, mis vene keeles tähendab koni, ja tantsiti tangot, mis suahiili keeles tähendab kurki.

Peosaali seinal rippus loosung LOE PAHUPIDI PUHA PEOL! Luulekambri motod olid KEELELUST ON LUULE KEST ja LOO PAJATAJA POOL. Vaatemänguaula kutsus ettekandjaid kokku hüüdlausega SULE SALAMURE LAVALE RUMALAS ELUS! ning alt pealtvaatajaid üles PLAKSUTAJA, UTTU AJA TUSK ALP!

Ettekandja ANNA SOOKIRP-APRIKOOS kandis leheküljelt 5 punktist peale punktipealt ette luuluteose ME EO POEEM.

Pikast reisist väsinud Katariina Vetelind ja Kaur Mereloom, uni soonis, laulsid unisoonis kolmehäälset duetti "SU TOETAJA TEOTUS / SU TEOTAJA TOETUS".

Raamatupoes oli saadaval “Atlantise keele A ja O” ja “Belgia–šveitsi sõnaraamat”, “Portugali–brasiilia vestmik” ja ”Austria keele grammatika” ning muud huvitavat kirjavara, näiteks kakskeelne abieluõpik "TOLA TEEME: WE MEET A LOT", Manila linna eelarve tõlge Manilaiult "GOROD MANILA LI NAM DOROG?" ja ilutulevärgikäsiraamat "SALUUT TUULAS". Leheletist sai ettemaksuga eeltellida 21. sajandi häälekandjat "THE LEHT".

Keelevõistluste algus kuulutas Eestile kurja. Meie hoolega harjutatud näitelause “SÕIDA TASA ÜLE SILLA” jäi siiani segastel asjaoludel esitamata. Kohtunikekogu võttis kuulda hoopis baltisakslasest eestimaalast Johann von Matzdorffi, kes kandis ette lause “VINTSKLEV PRANTSUSE KRANTS PRANTSATAS KORSTNASSE”, ja sealjuures tugeva saksa aktsendiga. Mõni ime, et me keeleiluvõistlusel itaalia keelele alla ja teiseks jäime.

Seevastu üllatasime kõikidel vokalistidest vastastel suu kinni, kui juba tuttava JÄÄÄÄRE asemel panime rekorditeks kirja, et pärast öö otsa töötamist tekkinud iiveldus on TÖÖÖÖÖÖK ja et tee-ehitaja esi algab siis, kui on lõppenud kogu TEEEEEELNE töö.

Täishääliksõnade jõuproovi finaalis tuli Ain Otsele õnneks viimasel minutil meelde, kuidas talle kunagise iluaiaideevõistluse võiduau toonud uid – suurimat õudu peaks äratama aed, kus vohavad oaidud, millest arenevad viljakandmatud, üksnes öösiti õitsevad taimed – turgatas pähe ühes tema maakodu mitmest õuest. Vokaalvastaste suu vajus uuesti lahti, kui Ain teatas, et nüüd kannab see õu nime ÖÖÕIEOAEOAIAÕUUIUAUÕU.

Oma keele tähestikust lause koostajate klassis sai ületamatu tulemuse eest eriauhinna Kreeta Karbu, kes kasutas iga tähte ainult ühe korra: JÕHVDZOTIS KÖEB PÄLGU NÜMFŠARZ.

Liitsõnaloomises me erilisi lootusi ei soojendanud, sest ALLMAARAUDTEEVAHIMAJA… on Tallinnas ikka veel pooleli ja vaevalt see üldse uhkem saaks kui rootslaste koduseinte abitagi võitnud

NORDÖSTERSJÖKUSTARTILLERIFLYGSPANINGSSIMULATORAN-
LÄGGNINGSMATERIELUNDERHÅLLSUPPFÖLJNINGSSYSTEMDIS-
KUSSIONSINLÄGGSFÖRBEREDELSEARBETEN

ehk Põhja-Läänemere rannikusuurtükiväe lennuvalve simulaatorseadme materjalosa korrashoiu jälgimissüsteemi alase diskussiooni sõnavõtu ettevalmistustööd. Siiski anti kogelejate kergekaalu lohutusauhind meie ühetüvelisele sõnale SEGUNEMATUSTUMISLIKUSTATAVUSENIGI.

Usun, et ka Sina, lahke lugeja, oleksid tahtnud vaksaga mõõta, kui pikaks õieti venis nägu soomlastel ja eriti nende senisest maailmarekordimehest seebikivikaupmehel (SAIPPUAKIVIKAUPPIAS), kui palindroomsõna pikkusmõõdupuu külge riputati plekikolinal minu uhiuus ja läikiv, otse püssi- ja pauguvabriku proovilaborist toodud KUULILENNUTEETUNNELILUUK. See lõi tagurpidimõtlejate rivi nii tummaks, et mu IGIKAASAJALOOSALASOOLAJASAAKIGI ei läinud enam vaja.

On ääretult kahju, et keegi Mata Hari harimata matkija varastas Eesti iseseisvuse vastaliste väe ägeda juhi Viktor Singissepa käsul kõik eesti keele püstitatud rekordite protokollid. Kuuldavasti kaevati kusagil Šveitsi pangas MAA ALLA AAM, kust meie tippmargid ei pääse enne välja, kui Jokkmokki mokalaadast on möödunud 66 aastat, 66 kuud ja 666 päeva. Ja sedagi tingimusel, et need avalikustatakse just selsinatsel päeval kultuuriseitungis, millel peab nimeks olema Vigel, Vikat või Sirp! Vähe sellest – meie vingamehed panid Eesti tänavusest veebruarist takkapihta pihta tervenisti kolmteist esimest päeva.

Kõik ajasid oma keeleasju, keeleotsal esiema sõnamäng (EMA TUKAST SAKUTAME) ja hinges esiisa ilo (AJAMASIN ON ISAMAJA). Igaühel oli mõnus, ehk suahiili keeli raha, ja hea isu, mis jaapani keeli tähendab tooli, mis rootsi keeli on stol, mis vene keeli tähendab lauda, mis horvaadi keeli on sto, mis poola keeli tähendab sada, mis araabia keeli tähendab roostet, mis suahiili keeli on kutu, mis maakeeli on mutt. Kirgiisi keeles kribinal kirjutatud kõnesid loeti ludinal ladina, peeti pobinal portugali, esitati eestoas eesti ja tagatoas tagalogi ning kuulati kobinal kuuba, kanada ja kuveidi keeles.

Mokalaada lõpu ALGUSE OTSAS esitasin keelepeo perenaisele Ida Vargakorvile Magevärkist igaks petteks ettepaneku pala keeles, et ta kirjutaks siia raamatusse rootsi keeles, et te räägite hästi ladina keeles. Ida mainis mansi keeles, et see on hiiglama häbemata KENA PETTEPANEK, lõi raamatu lahti leheküljelt 82 ja kirjutas

Ni talar bra latin.

Selle lause kiirvõistutõlkimise esi- ja tagakoha auraha kuulutasid ja kulutasid poolvennalikult karvapealt pooleks A. Itskok ja Koksti, A. Itskokile kuulub võidutõlkelause ESITAN IDALE LADINAT ISE esi-, Kokstile tagaotsa autoriõigus.

Hää oli meie edukal sõnavõistkonnal hõisata "VA RÄVALA SALAVÄRAV!", kui koduteel keset Soome lahte vasakule kiikasime ja paremale käänasime.

Siia ongi paras panna paariks aastaks punkt või veel parem kolm...

P.S. Paljud uudissõnad on avaldatud juba ammu ammu :o)

Mati Soomre, "Keelerekordeid", Sirp, 31. mai 1991

kuulilennuteetunneliluuk
töööööök
teeeeeelne
ööõieoaeoaiaõuuiuauõu
segunematustumislikustatavusenigi
Jõhvdzotis köeb pälgu nümfšarz